Soojuspumbad

Soojuspump on seade, mis ammutab väliskeskkonnast soojust ning kasutab seda ruumide ja tarbevee soojendamiseks. Seade töötab külmutus‑tsükli alusel ja kasutab elektrienergiat. Lisaks kütmisele on võimalik süsteemi kasutada ka jahutuseks, kui režiimi muudetakse vastavalt.

Peamised tüübid on: õhust soojuspump (ASHP), maapõhjast geotermiline soojuspump (GSHP) ja veest pärit soojuspump (WSHP). ASHP-d võivad olla split‑ või monoblock‑süsteemid; GSHP‑d tavaliselt vajavad maa-aluseid kollektoreid või puurauke. Soojuspumpasid kasutatakse nii eramutele kui ka väiksematele ärihoonetele, neid paigaldatakse nii hoone välisseadmete kui interioriseeritud lahendustena.

Tööpõhimõte: külmutusagensi ahel koos aurustaja, kompressor, kondensaator ja paisventiiliga ammutab soojust väliskeskkonnast ning suunab selle soojendatavale õhule, veele või ruumidele. Tsükkel võib toimida reverse‑režiimis, pakkudes jahutust. Seadme efektiivsus mõõdetakse COP‑iga (koefitsient kasulikkus) ning hooajaliselt arvutatakse SCOP, mis peegeldab tegelikku kasutusperioodi.

Rakendused: elamute ja hoonete kütmine ning tarbevee soojendamine; need võivad asendada osa või kogu traditsioonilisest kütmisest ning töötada koos põrandakütte või radiaatoritega. Soojuspumpade kasutamine võib märkimisväärselt vähendada energiatarvet ja CO2 heitmeid, eriti kui elektrienergia tuleb taastuvatest allikatest.

Eelised ja piirangud: kõrgem esialgne maksumus ja paigaldusnõuded ning sõltuvus elektrivarustusest. Mõnel juhul vajavad GSHP‑d ruumi maaressursi ja sobivat geoloogiat, samuti tähelepanu müratasemele ja süsteemi hooldusele. Regulatsioonid ja standardid ning energiamärgistus kehtivad laialdaselt ja sageli kaasnevad riiklikud toetused ja stiimulid. COP/SCOP annavad kogumõõdu soojuspumba tõhususe kohta.