Sirglõigu

Sirglõik on geomeetriline mõiste, mis tähistab joonel asuvat osa, mis ühendab kaks punkti ja sisaldab kõigi nende kahe punkti vahel asuvate punktide kogumit. Kui nimetatakse kaks punkti A ja B, tähistatakse lõiku sageli AB. Sirglõigul on alati kaks otsapunkti ning kogu selle pikkuse fikseerib need kaks punkti.

Lõigu pikkus AB on kaugus A ja B vahel ning see on mitte-negatiivne; kui A ja B on samad, on pikkus null. Lõiku saab kirjeldada ka parametreerimisega: P(t) = (1 − t)A + tB, kus t kuulub vahemikku [0, 1]. Selline kirjeldus näitab, et lõik koosneb kõigist punktidest nende kahe punkti vahel sinu vahemikus.

Omadused ja operatsioonid: lõik on suletud ja kompaktne alusgeomeetrilises ruumis ning see on kinnine kogum. Kui kaks lõiku AB ja CD mingil moel lõikuvad, võib nende lõikum olla tühi, üks punkt või mõlemast lõigust koosneva lõiguga (kollineaalsel juhul). Lõigud võivad olla vastavalt kordajatele ja pöördeid teostada; lõigud võivad olla alamsaadused sama sirgjoone osad ning seetõttu võivad neil esineda ühisosi.

Rakendused: sirglõike mõistet kasutatakse geomeetrilises modelleerimises, arvutiteadustes ja CAD-süsteemides ning GIS-is. Need võimaldavad täpset joonestamist, lõikuste kontrollimist, märgistamist ja geomeetrilist analüüsi ning on aluseks paljude algoritmide, nagu lõikuste kontrolli ja nähtavuse arvutamisel.