Selgroogsed

Selgroogsed (Vertebrata) on Chordata seltsi alamrühm, kellele on iseloomulik selg ehk lülisammas, mis toetab keha ja kaitseb seljaaju. Nad omavad tavaliselt koljut ning arenenud närvisüsteemi ning endoskeleti, mis võib olla luu- või kõhrkonstruktsioonist. Selgroogsed esindavad suurt mitmekesisust ja neid leidub peaaegu kõikides elupaikades – meres, maismaal ja õhus.

Selgroogsete suurimad rühmad on kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Nad erinevad oluliselt suuruse, kehakuju ning hingamis- ja paljunemisviisi poolest, kuid jagavad ühist tunnust: arenenud vereringe, kolju ning lülisamul põhinev endoskelet. Enamikul on hästi arenenud närvisüsteem ja kohanemisvõime, mis lubab neil elada erinevates keskkondades.

Evolutionaarne ajalugu: Esimesed selgroogsed ilmusid Cambri ajastu lõpus. Lõualuudega selgroogsete ehk gnathostomata esindajad ilmusid varasemas Paleozoo ajas ning järgnevatel ajastutel tekkisid ja eraldusid kaladest, kahepaiksetest, roomajatest, lindudest ja imetajatest paljud sõltumatud liigi- ja ökoloogilised rühmad. Selgroogsed mängivad tänapäeva ökosüsteemides keskset rolli toiduvõrgudes ja mullavaldkonnas ning omavad suurimat ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust inimeste jaoks.