Salasõna

Salasõna on salajane teave, mida kasutatakse kasutaja autentimiseks ja ligipääsu kontrollimiseks digitaalsele teenusele, süsteemile või seadmele. Tavaliselt esitatakse kasutajanimega koos ning autentimine toimub, kui sisestatud teave vastab kontol salvestatud andmetele. Turvalises süsteemis ei töödelda salasõna tavaliselt otse; enamik süsteeme salvestab selle hajutatud kujul (hash) koos soolaga, mis aitab kaitsta kontot ka andmelekke korral.

Etymoloogia: sõna „salasõna” koosneb Eesti keeles osadest „sala” ehk saladus ning „sõna” ehk sõnaline märgis või kood. Ühtse mõistena tähistab see salastatud kontrollimeedet, mida kasutatakse identiteedi tõestamiseks.

Turvalisus ja kasutusjuhised: parimad praktikad on kasutada pikk ja etteaimamatult juhuslik salasõna (soovitavalt 12–16 märki või rohkem), mis sisaldab suure- ja väiketähti, numbreid ning sümboleid. Soovitav on vältida üldtuntud sõnu, isiklikke andmeid ning sama salasõna kasutamist erinevates teenustes. Soovitav on kasutada paroolihaldurit ning võimaluse korral lubada kahele faktorile autentimist (2FA). Regulaarsed uuendused ja kinnitatud turvasätete kontroll on osa hea praktikast.

Kaitse ja hooldus: salasõnad tuleb hoida turvaliselt, vältida nende kirjutamist nähtavale kohale ja mitte jagada kolmandatega. Kui salasõna kahtlaselt lekkib või kontot on kahtlaselt kasutatud, tuleb see viivitamatult muuta ning vaadata kontol toimunud sündmusi.

Rünnakud ja taastumine: levinud ohud on phishing, ässamiseline jõustamine (brute force) ja kontode kollektiivne kasutamine (credential stuffing). Kui salasõna on kompromiteeritud, tuleb esmalt muuta salasõna, kontrollida seotud kontosid ja võimaluse korral lubada 2FA.