Sõnaliitmiseks

Sõnaliitmiseks on termin keeleteaduses, mis kirjeldab sõnade ühendamist moodustamaks liitsõnu ehk komponeeritud tähendusega jälle uut sõna. Sõnaliitmise protsess hõlmab kahe või enama leksikaalse üksuse kokkuühendamist, mille tulemusena tekib uus sõnalik mõiste.

Esti keeles liitsõnad võivad olla kirjutatud erinevalt: kokkukirjutatud (kokku kirjutatud liitsõnad), sidekriipsuga (hypheniga liitsõnad) ning eraldiseisvates vormides (eraldiseisvad liitsõnad). Kokkukirjutatud vormid, nagu koolipoiss või raudtee, on tavapärased ja tavaliselt tekivad kõnekeeles ning kirjanduses ilma tavalise sõnavahendita. Sidekriipsuga liitsõnad kasutatakse sageli uute või tehniliste mõistete moodustamisel või et luua paremini loetav või arusaadav ühend, näiteks töö- ja koolielu. Eraldiseisvad liitsõnad esinevad vähem, kuid neid nähakse mõnikord stiililistes või ajaloolistes tekstides ning neil võib olla rõhk eraldi sõnadena.

Sõnaliitmiseks on oluline mõista semantilisi suhteid liitsõna moodustavate osade vahel: mõlemad osad võivad anda tähenduse, kuid sageli on esimene osa määrav ja teine osa märgib konkreetset valdkonda või mehaanismi. Lisaks mõjutab liitsõnade kuju ka häälduslik ja kirjanduslik selgus, mistõttu kirjutusviisi valik (kokku, sidekriips või eraldi) sõltub kontekstist, stileest ning eesmärgist.

Sõnaliitmise uurimine aitab mõista sõnavara ühtlust, keelekasutuse arengut ja terminoloogiat ning on oluline osa Eesti morfoloogiast. Seotud mõisted hõlmavad liitsõna, liitsõnade moodustumise reegleid ja sõnavara muutumist ajas.