Sõltuvusest

Sõltuvus on krooniline haigus, mis iseloomustab kontrolli kaotust tarbitava aine või tegevuse üle, tugevat iha ning jätkuvat kasutamist hoolimata kahjulike tagajägedest. Sõltuvused võivad olla füüsilised või keemilised (nt alkohol, opiaadid, nikotiin) või käitumuslikud (nt hasartmängud, interneti- või videomängusõltuvus, tööga liigsõltuvus). Sõltuvusklassifikatsioonid põhinevad rahvusvahelistel standarditel, näiteks ICD-11 ja DSM-5.

Tekkes mängivad roll bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid: bioloogilised hõlmavad ajusüsteemide muutusi ja pärilikkust; psühholoogilised seotud emotsionaalse reguleerimise raskuste, ärevuse ja depressiooniga; sotsiaalsed faktorid hõlmavad peresuhet, sotsiaalset toetamist ja keskkonda, mis soodustab või piirab sõltuvuse teket.

Diagnoos põhineb standardiseeritud kriteeriumidel, mis on ICD-11 ja DSM-5 alusel; hindamine keskendub kontrolli kadumisele, iha tugevusele ja jätkuvale kasutamisele kahjulike tagajärgede ilmnemisel. Laboratoorsed testid võivad aidata hinnata keha kahjustusi või kaasuvate haiguste esinemist.

Ravi on mitmekülgne ja sõltub sõltuvuse tüübist. Medikamentoosne ravi võib olla näidustatud teatud juhtudel ja hõlmab erinevaid ravimirühmi, mis aitavad vähendada iha, stabiliseerida meeleolu või leevendada kaasuvate haiguste sümptomeid. Psühholoogiline ravi hõlmab motivatsioonipõhist intervjuud, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat ja pereteraapiat; sotsiaalne tugi ning taastusravi on olulised. Hasartmängusõltuvuse puhul kasutatakse sageli CBT-d ja gruppide tuge.

Prognoos ja ennetus: Sõltuvus on elukestev haigus, kuid õigeaegne ja järjepidev ravi suurendab paranemise võimalusi; reedumised on tavalised. Ennetus keskendub varajasele sekkumisele, ligipääsu parandamisele ravile, tervislike eluviiside edendamisele ja tugeva sotsiaalse võrgustiku loomisele.