Riimimängud

Riimimängud on keelemängude grupp, kus osalejad loovad või tuvastavad riime. Need mängud arendavad kuulde- ja kõneoskust, sõnavara ning loovat lähenemist keelele. Riimimängud on levinud nii lasteaias kui koolis ning neid peetakse lõbusaks ning harivaks tegevuseks.

Levinumad vormid hõlmavad suulist riimimist, kus iga lause lõpp riimub eelneva lõpuga; või sõnariimi, kus iga osaleja peab leidma sõna, mis riimub eelneva sõnaga. Lisaks võib koostada lühikesi riimulugusid või -laulupalasid, kus laused järgivad kindlat riimimustrit. Mängu eesmärk on luua sujuv ja loogiline kõla, samas säilitades teemaga seotud mõtte.

Reeglid on üldiselt lihtsad: iga osaleja võtab ette antud teema või lõppeva riimi ning peab reageerima sobiva riimiga; mäng jätkub järjekorras. Oluline on piiritud aeg ja austav suhtumine teiste osalejate suhtes ning reeglite järgimine, et mäng oleks lõbus ja kõigile sobiv.

Riimimängud võivad olla osa keelõppest või mängulisel viisil keeleoskuse arendamise vahend. Need arendavad foneemilist teadlikkust, hääldust, kuulmist ja sõnavara ning soodustavad loovust ning keelelist mängulisust. Eestis kasutatakse riimimänge nii klassiruumides, kooliõhtutel kui ka rahvapeol ning need on tihedalt seotud luule, rahvamuusikaga ja keelekultuuriga.

Seotud terminid hõlmavad riimi kui keelendust, sõnamänge ja luule kogu valdkonda.