Replikatsiooniensüümid

Replikatsiooniensüümid on molekulaarsed masinad, mis on elutähtsad DNA replikatsiooniks, protsessiks, mille käigus kromosoomide DNA kahekordistub. Selle protsessi täpsus ja tõhusus on olulised rakulise jagunemise ja pärilikkuse säilitamiseks.

Peamine replikatsiooniensüüm on DNA polümeraas. Seda on mitmeid tüüpe, millest igaühel on spetsiifilised funktsioonid replikatsioonitsükli erinevates etappides. DNA polümeraasid töötavad mallina kasutades olemasolevat DNA ahelat, sünteesides uut komplementaarset DNA ahelat. Nad lisavad uusi nukleotiide juhindudes DNA aluspaardumise reeglitest (adenin koos tümiini ja guaniin koos tsütosiiniga).

Lisaks DNA polümeraasidele on replikatsiooniprotsessis osalevad ka teised olulised ensüümid. Helikaas on oluline ensüüm, mis eraldab DNA kaksikheeliksi kaksikheeliksi lahti, võimaldades polümeraasidel ligi pääseda üksikutele ahelatele. Primase sünteesib lühikese RNA praimeri, millele DNA polümeraas saab hakata uut DNA ahelat sünteesima. Ligase on oluline DNA ahelate ühendamisel, eriti replikatsiooni ajal moodustunud Okazaki fragmentide korral.

Nendel replikatsiooniensüümidel on rakutsükli kontrollpunktides oluline roll, et tagada DNA replikatsiooni täpsus. Kui replikatsiooniprotsessis esineb vigu, võivad need ensüümid need parandada, vältides mutatsioonide teket, mis võivad põhjustada haigusi. Replikatsiooniensüümide funktsioonide rikkumine võib viia mitmesuguste haigusteni, sealhulgas vähki.