Reguleerimismoodulitega

Reguleerimismoodulitega viitab kontseptsioonile automatiseerimise valdkonnas, kus kontroll- ja reguleerimisfunktsioonid on jaotatud eraldi moodulitesse ning neid saab koostada vastavalt protsessi vajadustele. Selline modulaarne lähenemine võimaldab kohandada süsteemi suuruse, keerukuse ja töörežiimide järgi, lisades või asendades mooduleid ilma kogu süsteemi uuendamiseta.

Arhitektuuris jagunevad reguleerimismoodulitega süsteemid tavaliselt neljaks põhikomponendiks: mõõtmis- ja sisendmoodulid, kontrollerimoodul (võimalikud on erinevad reguleerimisalgoritmid, näiteks PID, PI, PD või keerukamad mudelipõhised meetodid), väljund- või toimimismoodulid (aktiatorid, releed, jaotustasemed) ning kommunikatsiooni- või võrgu moodulid (andmevahetus, kohaliku või kaugjärelevalve protsessid). Moodulid võivad suhelda standardsete sõlmede ja protokollide kaudu, nagu tööstuslikud bussid või Ethernetiga põhinevad lahendused, mis võimaldab paindlikku integreerimist olemasolevate süsteemidega.

Funktsionaalselt realiseerivad reguleerimismoodulitega süsteemid erinevaid reguleerimisstrateegiaid protsessides nagu temperatuur, rõhk, vool ja jõudlus. Nad ühendavad mõõtmised ja toimingud, rakendavad soovitud reguleerimisalgoritme, teevad andmete logimist ning toetavad häire- ja kaugjärelevalvet. Tavalised eelised on modulaarne arhitektuur, suurem skaleeritavus, lihtsam hooldus ja kiire kaasajastus; väljakutsed hõlmavad süsteemist sõltuvate moodulite ühilduvuse tagamist, standardiseerimist ning küberjulgeoleku ja turvalisuse tagamist.

Reguleerimismoodulitega süsteeme rakendatakse laialdaselt tööstusautomaatoris, protsessitööstuses, hooneautomaatikas, energiavarustuses ja robotikas, kus on vaja stabiilset ja skaleeritavat kontrolli.