Reeglipõhiste

Reeglipõhised süsteemid viitavad tehnilisele või otsustusprotsessile, kus olulised otsused ja järeldused tehakse eelnevalt määratletud reeglite kogumi põhjal. Reeglid kirjeldavad, kuidas erinevaid olukordi või faktide seoseid töödeldakse. Reeglid on tavaliselt esitatud if-then lauste kujul: kui tingimus kehtib, siis rakendatakse vastav tegevus või tehakse vastav järeldus. Teadmiste baas koos reeglitega moodustab süsteemi ühtse alusbaasi, mille põhjal saab sisendi alusel tulemusi genereerida.

Tööpõhimõte põhineb järeldamisel, mis võib kulgeda kas edasiliikumise (forward chaining) või tagasiliikumise (backward chaining) suunas. Edasiliikumise käigus rakendatakse reegleid järjestikku seni, kuni leitakse lõpp- või eesmärgijäreldus. Tagasiliikumise korral alistub otsing eesmärgile ja kontrollitakse, millised reeglid tuleb rakendada, et jõuda soovitud tulemuseni. Reeglipõhised süsteemid on sageli osa nii ekspert- kui ka otsustuslike süsteemide arhitektuuridest.

Kasutusalad hõlmavad medicinskaal- ja finantsanalüüse, seaduste ja eeskirjade rakendamist, tootmises konfigureerimis- ning reeglipõhist kontrolli, samuti loomulikku keelt puudutavaid keelenõudeid ja teadmistebasso lahendusi. Neid rakendatakse sageli juhtimis- ja nõustamissüsteemides, kus küllalt hästi määratletud teadmised on olemas ning muudatuste tegemine reeglite tasandil on oluline.

Eelistused hõlmavad läbipaistvust, selget selgitust oodatavate tulemuste kohta ja kergemat reeglite uuendamist ilma mudelit sõnaraamatu või statistika uuesti õppimata. Piirangud hõlmavad suurte reeglipankade haldamise kulukust, rhakti konflikte reeglite vahel, skaleerimisprobleeme ning haavatavust ootamatute juhtumite suhtes. Hübriidsed lahendused kombineerivad reeglipõhiseid meetodeid masinõppega, et parandada paindlikkust ja kohanemisvõimet.