Redoksreaktsiooni

Redoksreaktsioon ehk oksüdatsioon-reduktsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus toimub elektronide ülekandmine ühest reagendist teise. Oksüdatsioon on aine elektronide kaotamine; reduktsioon on elektronide saamine. Kuna elektronid liiguvad ühelt reageerijalt teisele, toimuvad need kaks protsessi samaaegselt ning moodustub redoksreaktsioon. Aine, mis annab elektronid, on reduktor ja aine, mis elektronid vastu võtab, on oksüdant. Oksüdatsiooni seisund muutub reageerimise käigus.

Redoksreaktsioonide toimumine sõltub osalevate ainete redoks-potentsiaalidest; reeglina suundub reaktsioon spontaanilt sinna, kus elektronid liiguvad madalama energiaga potentsiaalilt kõrgema poole.

Redoksreaktsioonide tasakaalustamiseks kasutatakse poolreaktsioonimeetodit: eraldatakse oksüdatsioonipoolreaktsioon ja reduktsioonipoolreaktsioon; igale poolreaktsioonile lisatakse elektroneid, kuni elektronide arv on tasaarvustatud, ja lõpuks ühendatakse poolreaktsioonid.

Näited: Zn + CuSO4 -> ZnSO4 + Cu. Siin Zn oksüdeerub Zn2+-iks ning Cu2+ red ويوutseerub Cu-ks. Teine klassikaline näide on raua roostetamine: Fe + O2 + H2O -> Fe(OH)3 (või Fe2O3·nH2O), mis illustreerib elektronide ülekandmist õhu ja veega keskkonnas.

Redoksreaktsioonidel on suur tähtsus nii tööstuses kui elus: energiakandjad (akud), korrosioon ja rool bioloogilises energiavahetuses, nagu hingamine ja fotosüntees. Redoks-potentsiaalide abil hinnatakse, kui hästi reaktsioonid toimivad ja millises suunas need liiguvad.