Ravimivõime

Ravimivõime ehk ravimi võime tekitada soovitud terapeutiline toime tähendab, kui suur on ravimi ravi eesmärkide saavutamise tõenäosus ja tugevus. See sõltub toimeaine farmakoloogilisest toimemehhanismist, annusest ja manustamisviisist, samuti ravimi omadustest nagu biosaadavus ning sihtmärgi ja patsiendi seisundist, sealhulgas vanusest, kaasuvatest haigustest ja ravimikoostoimetest.

Ravimivõimet hinnatakse peamiselt kliinilistes uuringutes ja kontrollitavatel lõpp-punktidel; efektiivsust mõõdetakse mõju suuruse (effect size) ja statistilise olulisuse kaudu võrreldes platseebo- või standardraviga. Eristatakse kavandatud efektiivsust (võimalus saavutada soovitud toime ideaaltingimustes) ja tegelikku efektiivsust (reaalses kasutuses).

Farmakokineetika ja farmakodünaamika aitavad mõista, kuidas kontsentratsioon kehas mõjutab toimet; kontsentratsiooni–reaktsiooni suhe, maksimaalne toime (Emax) ja EC50 on selle kirjeldamisel olulised.

Ravimivõime mõjutavad patsiendi geneetika, vanus, toitumine, ravimikoostoimed ja ravivajaduse kohandamine. Selle hindamine on keskne otsus raviskeemide määramisel, annuse optimeerimisel ja riskide ning kasulikkuse tasakaalustamisel. Regulatiivne hinnang tugineb kliiniliste uuringute tulemustele ning postmarketingu andmed jätkuvalt kinnitavad ravimi võimet tekitada soovitud toime.