Rattasõitu

Rattasõitu on jalgrattaga sõitmise tegevus, mis hõlmab nii igapäevast liikumist kui ka sporti ja vaba aega. Sõna koosneb ratas‑ ja sõit‑juurtest. Rattasõitu võib harrastada üksikult või gruppides ning see sobib erinevas vanuses ja võimetel.

Vormid hõlmavad maanteesõitu, maastikurattasõitu ja linnasõitu. Maanteesõit keskendub pikematele ja kiirematele sõitudele, maastikurattasõit pakub väljakutseid ebatasasel maastikul, linnasõit aga keskendub linnakeskkonnas liikumisele ja lühematele sõitudele. Mõnikord korraldatakse ka rattamaratone või gruppvõistlusi, mis ühendavad sporti ja kogukonna.

Varustus ja ohutus: esmaseks varustuseks on korralik jalgratas, kiiver on soovitatav ning lisanduvad valgus- ja reflektiivsed vahendid nähtavuse parandamiseks. Ratturid järgivad kohalikke liikluseeskirju ning kasutavad vajadusel rattateid või -teid. Elektrijalgrattad muutuvad üha tavalisemaks ning nendega sõites tuleb arvestada erisoodustuste ja reeglitega.

Seisund ja mõju: rattasõit on oluline osa linnade jätkusuutlikust liikumisest. See parandab tervist, vähendab liiklusummikuid ja aitab vähendada süsinikdioksiidi heitmeid. Paljud linnad arendavad rattateid ja turvalisi ühendusi ning korraldavad klubi- ja kogukondlikke üritusi, mis soodustavad rattasõitu.

Ajaloost: jalgratta leiutamine ja arendamine 19. sajandi jooksul mõjutas rattasõidu kui spordiala ning laiemat kasutamist nii transpordis kui vaba aja veetmisel. Tänapäeval on rattasõit mitmekülgne ning kättesaadav erinevas vanuses ja võimekusega inimestele.