Raamatupidamisjärgsest

Raamatupidamisjärgsest on termin, mida kasutatakse Eesti raamatupidamises viitamaks sündmustele ja asjaoludele, mis ilmnevad pärast aruandeperioodi lõppu ja enne finantsaruanete koostamist. See hõlmab nii teatisi, mis võivad mõjutada perioodi lõppu kajastavaid andmeid, kui ka teisi olulisi sündmusi, mis peaksid olema arvestusega seotud või avaldatud aruannetes.

Raamatupidamisjärgsed sündmused jagunevad peamiselt kahte liiki: esimene hõlmab sündmusi, mis annavad tõendeid perioodi lõpu seisundi kohta ja võivad nõuda finantsaruannete korrigeerimist; teine hõlmab sündmusi, mis ilmneme pärast aruandeperioodi, kuid ei muuda lõppseisu ning neid kajastatakse eraldi märkustes või lisades finantsaruandele täiendavat teavet. Tõsiste sündmuste hindamisel vaadatakse, kas nad peegeldavad varasemat olukorda või tekivad alles pärast perioodi, ning vastavalt valitakse kas korrigeerimine või märgistus.

Seaduslik raamistik Eestis põhineb raamatupidamise seadusel ning ning kohalikel ja rahvusvahelistel standarditel, mis rõhutavad finantsaruannete läbipaistvust ja usaldusväärsust. Raamatupidamisjärgsed andmed võimaldavad arvestuse kasutajatel saada täielikku ülevaadet majandustegevuse lõpust alates ja enne aruande esitamist toimunud olulistest sündmustest.

Praktilised näited hõlmavad pärast aruandeperioodi toimi suurte tehingute toimumist, kohtulahendi või õigusaktide mõju ning varade väärtuse muutust, mis tuleb kajastada või märkusena eraldi ära tuua. See aitab tagada, et finantsaruanded peegeldavad võimalikult õiglast ja täielikku pilti ettevõtte seisust aruandeperioodil ja selle järel.