Pöörlemisi

Pöörlemisi, ehk pöörlemine, on keha liikumise vorm, mille puhul keha keerleb ümber selle telge. See võib toimuda ühtlaselt või kiirendatult ning telg võib olla fikseeritud või liikuv. Pöörlemise kirjeldamisel kasutatakse suurusi nagu nurkkiirus ω, nurkkiirendus α, inertsimoment I ja pöördemoment τ.

Newtoni teisest seadusest pöörlemises kirjutatakse: τ = I α, kus α on nurkkiirendus. Pöörlemise kineetiline energia on K_rot = 1/2 I ω^2. Nurkimpulss ehk nurkmoment L = I ω ning suletud süsteemis, kus väliseid jõude ei tööta, on säilib.

Inertsimoment I sõltub keha massijaotusest telje suhtes: I = ∑ m_i r_i^2 või pideva massi korral I = ∫ r^2 dm. Suurused ja telg määravad, kui raske on muuta keha pöörlemist.

Pöörlemist iseloomustatakse ka erinevate liigeste ja jõudude mõjude kaudu: ühtlase pöörlemise puhul ω on konstant; kiirendatud pöörlemise korral ω muutub. Telje suund ja geomeetria mõjutavad nii I kui ka τ mõju suurust.

Rakendused hõlmavad tehnikaid ja loodusnähtusi: rattad ja ventilaatorid, turbina- ja elektrimootorid, gyroskoobid ning Maa ja teisel pannil planeetide pöörlemine. Pöörlemisnähtus on oluline nii insenerioskustes kui ka astronoomias ja füüsikas.