Põletikku

Põletik on keha kaitsev vastus kudede kahjustusele või infektsioonile, mille eesmärk on kahjutekitaja kõrvaldamine ja paranemise alguse soodustamine. See hõlmab kohaliku verevoolu ja kudede läbilaskvuse suurenemist, mille tulemusena tekivad punetus, kuumustunne, turse ja valu ning mõnikord funktsioonihäire. Põletik võib olla äge või krooniline ning võib mõjutada ükskõik millist koe või organit.

Põletiku mehhanism hõlmab immuunreaktsiooni, kus kahjustuskoha lähedal suureneb verevool ja veresoonte läbilaskvus ning immuunrakud kogunevad piirkonda. Neutrofiilid ja makrofaagid vabastavad tsütokiine ja prostaglandiine, mis põhjustavad valu, turse ja palaviku ning aitavad kahjutekitaja kõrvaldamisel. Kui kahjutekitaja on kõrvaldatud, algab taastumine; kroonilises põletikus võib tekkida püsiv koekahjustus ja armistumine.

Põletik võib olla lokaliseeritud (nahal, liigestes, kopsudes) või süsteemne, kui kogu organism reageerib. Äge põletik avaldub järsult ja püsib mõne päeva kuni nädala, krooniline põletik kestab kauem ning võib kesta kuid või aastaid. Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel; täiendavad uuringud võivad sisaldada vereanalüüse (CRP, ESR) ning kujutava uuringu või elundibiopsia vajadusel.

Ravi keskendub põhjuse kõrvaldamisele ja sümptomite leevendamisele. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, näiteks mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID-id); vajadusel võivad aidata glükokortikoidid. Infektsiooni korral kasutatakse vastavaid antibiootikume või viirusevastaseid ravimeid. Vajadusel rakendatakse kohalikke meetmeid, puhkus ja piisav vedelikutarbimine.

Prognoos ja ennetus: Enamik ägedaid põletikke lõpeb hästi, kui põhjus kõrvaldatakse ja järgitakse ravi. Krooniline põletik võib vajada pikaajalist ravi ning põhjustada püsivat koekahjustust või armistumist. Ennetus hõlmab riskitegurite vähendamist, vigastuste vältimist, krooniliste haiguste hoolikat juhtimist ja vajadusel vaktsineerimist.