Päikesekalendreid

Päikesekalendreid on kalendrisüsteemid, mis põhinevad Maa liikumisel ümber Päikese ja sellega seotud aastaaegade tsüklil. Need kalendrid püüavad sünkroniseerida inimeste loodud ajavahemikke astronoomiliste sündmustega, eelkõige kevadise ja sügisese pööripäeva ning suvise ja talvise pööripäevaga. Päikesekalendrite eesmärk on tagada, et aastaajad langeksid igal aastal enam-vähem samadele kuupäevadele.

Kõige tuntum päikesekalender on gregooriuse kalender, mida kasutatakse laialdaselt kogu maailmas. See kalender jagab aasta 12 kuuks ja sisaldab 365 päeva, millele lisatakse veebruarikuus üks lisapäev (lihtaasta) iga nelja aasta tagant (liigaasta), välja arvatud teatud sajanditel. See liigaastate süsteem aitab korrigeerida kalendri ja päikeseaasta vahelist väikest erinevust.

Muud päikesekalendrid on kasutusel olnud või on endiselt kasutusel erinevates kultuurides. Näiteks islami kalender on kuukalender, kuid sellel on päikesekalendritega võrreldes erinev aastaringluse arvutus. Egiptlaste kalender oli üks varasemaid tuntud päikesekalendreid, mis oli tihedalt seotud Niiluse üleujutuste ja tähe Sirius nähtavusega.

Päikesekalendrite täpsus on aja jooksul paranenud tänu paremale astronoomilisele vaatlusele ja matemaatilistele arvutustele. Nende abil on võimalik planeerida põllumajanduslikke tegevusi, religioosseid pühasid ja muid ühiskondlikke sündmusi, mis on seotud aastaaegade vaheldumisega.