Prebiootikumid

Prebiootikumid on mitteseeduvad toidukomponendid, mis jõuavad jämesoolde ja stimuleerivad teatud kasulike bakterite kasvu ning aktiivsust. Nende fermentatsioon soodustab lühikeste rasvhapete (SCFA) tootmist, mis võivad parandada soolestiku funktsiooni, kaitsta barjääri ning avaldada mõju ainevahetusele. Prebiootikumid toimivad valikuliselt ning neid kasutatakse peamiselt soolestiku probiootilise mikrobioota eluea ja toimimise soodustamiseks.

Kõige tuntumad prebiootikumid on inuliin ja oligofruktoosid (FOS), galakto-oligosahhariidid (GOS) ning osaliselt vastupidine (vastupidine) tärklis; need on leiduvad paljudes taimses toidus. Looduslikult sisaldavad neid näiteks köögiviljad ja teraviljad ning teatud puu- ja juurviljad võivad pakkuda neid toiduga.

Tervisega seotud võimalikud mõjud on mitmekesised: prebiootikumid võivad parandada soolestiku regulaarsust, aidata kaltsiumi ja teiste mineraalide imendumist ning mõjutada immuunsüsteemi. Mõnel juhul võivad nad vähendada infektsioonide või ärritatud seedetrakti sümptomite raskust. Siiski on mõju tugevus ja ulatus individuaalne ning sõltub tüübist, annusest ja tarbitud toidust.

Ohutuse ja regulatsiooni seisukohalt on prebiootikumid üldiselt peetud ohutuks, kuigi suurtes annustes võivad põhjustada õigeid gaase või puhitus. Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid (nt FAO/WHO) on andnud definitsioone ja suundasid prebiootikumide kohta, rõhutades nende selektiivset efekti seedetrakti mikroobidele. Prebiootikumid erinevad probiootikumidest (elusad mikroorganismid) ja sünbiootikumidest (prebiootiku + probiootiku koos).