Poolväärtusaegadest

Poolväärtusaegadest rääkides peame silmas aega, mis kulub radioaktiivse aine koguse vähenemiseks poole võrra. See on isotoobi omadustele iseloomulik konstantne suurus, mis ei sõltu välisest temperatuurist, rõhust ega keemilisest ühendist, milles isotoop sisaldub.

Radioaktiivsus on protsess, mille käigus ebastabiilsed aatomituumad lagunevad, kiirates energiat ja/või osakesi, muutes seeläbi oma koostist. Poolväärtusaeg iseloomustab seda lagunemisprotsessi kiirust. Mida lühem on poolväärtusaeg, seda kiiremini aine laguneb ja seda suurem on selle radioaktiivsus. Vastupidi, pika poolväärtusajaga ained lagunevad aeglaselt ja on kauem radioaktiivsed.

Poolväärtusaegu kasutatakse laialdaselt erinevates teadusvaldkondades. Radiometeoroloogias aitavad need määrata materjalide vanust, näiteks arheoloogiliste leidude või kivimite vanust. Meditsiinis kasutatakse radioaktiivseid isotoope diagnostikas ja vähiravis, kus nende poolväärtusajal on oluline roll annuse planeerimisel ja patsiendi ohutuse tagamisel. Samuti on poolväärtusaeg tähtis radioaktiivsete jäätmete ohutu ladustamise planeerimisel, et tagada nende ohutus keskkonnale.