Polümeerivõrgustikke

Polümeerivõrgustikud, tuntud ka kui ristsidemeerimissüsteemid, on polümeerid, kus üksikud polümeeriahelad on omavahel keemiliselt seotud ristlinkidega. Need ristsidemed moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku struktuuri, mis annab materjalile oluliselt erinevad omadused võrreldes lineaarse või harunenud polümeeriga. Ristsidemed võivad olla kovalentsed sidemed, ioonilised interaktsioonid või vesiniksidemed.

Ristsideme protsess, mida nimetatakse ristsidemeerimiseks, võib toimuda erinevatel etappidel, sealhulgas polümerisatsiooni ajal või pärast seda. Ristsidumise aste, st ristlinkide tihedus, mõjutab otseselt polümeeri mehaanilisi omadusi. Kõrgem ristsidumise aste viib tavaliselt suurema jäikuse, tugevuse ja kuumakindluseni, kuid võib vähendada elastsust ja lahustuvust.

Polümeerivõrgustikke kasutatakse laialdaselt paljudes rakendustes. Neid leidub kummitoodetes, kus ristsidemed annavad elastsuse ja vastupidavuse. Epoksüvaigud, mida kasutatakse liimide ja katete tootmisel, moodustavad tugevaid ja vastupidavaid võrgustikke. Ka paljud termoreaktiivsed plastid, nagu fenoolid ja polüuretaanid, on polümeerivõrgustikud. Nende ainulaadsed omadused muudavad nad asendamatuks mitmetes tööstusharudes, sealhulgas autotööstuses, ehituses ja elektroonikas.