Polüesterpolümeerid

Polüesterpolümeerid on polümeeride klass, mida iseloomustab nende molekulaarahelas olevate esterfunktsioonide olemasolu. Need esterrühmad moodustuvad monomeeride vahelise kondensatsioonireaktsiooni tulemusena, kus üks monomeer on tavaliselt karboksüülhape ja teine alkohol. Polüestrid võivad olla kas lineaarsed või hargnenud, olenevalt kasutatavate monomeeride struktuurist ja reaktsiooni tingimustest. Nende omadused, nagu tugevus, painduvus ja keemiline vastupidavus, sõltuvad otseselt monomeeride tüübist ja polümeeri molekulmassist.

Tuntumad polüesterpolümeerid hõlmavad polüetüülentereftalaati (PET), mida kasutatakse laialdaselt pudelite, kiudude (nt polüesterkangad) ja kilede tootmisel. Teine levinud polüester on polübutüleentereftalaat (PBT), mida kasutatakse insenerplastides selle hea mehaanilise vastupidavuse ja elektriliste omaduste tõttu. Polüestrid on tuntud oma vastupidavuse poolest paljudele kemikaalidele, sealhulgas õlidele ja rasvadele, kuid võivad olla tundlikud tugevatele hapetele ja leelistele. Nende tootmine on tavaliselt suhteliselt kulutõhus, mis aitab kaasa nende laialdasele kasutamisele erinevates tööstusharudes, sealhulgas pakendamine, tekstiilitööstus, autotööstus ja ehitus.