Piloteerimise

Piloteerimine on uue lahenduse, olgu see poliitika, programm, teenus või toode, piiratud ulatuses reaalsetes tingimustes läbi viidud katse, mille eesmärk on hinnata teostatavust, mõju ning kaasnevate riskide ulatust enne suuremaulatuslikku juurutamist.

Eesmärgid hõlmavad teostatavuse ja mõju hindamist, kasutatavuse ja kulude kavandamist, riskide tuvastamist ning tõendite kogumist, mis võimaldavad teha informeeritud otsuseid laienemise või täienduste kohta.

Iseloomulikud omadused: reaalses keskkonnas toimuv, piiratud ulatus või piirkond, eelnevalt määratletud edu kriteeriumid, kindel ajakava ning süsteemne monitooring ja hindamine; kaasatakse erinevad sidusrühmad ja kogutakse tagasisidet.

Protsessi etapid võivad hõlmata kavandamist ja valikut, lahenduse kohandamist vastavalt kontekstile, katse elluviimist, andmete kogumist ning tulemuste analüüsi; lõppotsus tekib etteantud juhiste ja hindamiskriteeriumide põhjal.

Piloteerimist eristatakse prototüüpimisest ja suuremahulisest juurutamisest; prototüüp keskendub tehnilise kontseptsiooni olemasolu kontrollimisele, samas kui piloot kontrollib toimimist ja mõju reaalses süsteemis enne laienemist.

Rakendusalad võivad olla avalik sektor, tervishoid, haridus, linnaplaneerimine ja ettevõtete innovatsiooniprotsessid. Edukas piloot võib anda konkreetseid soovitusi edasise investeeringu jaoks ning võimaldada õppetunde ja parandusmeetmeid enne ulatuslikku kasutuselevõttu.