Pidurdusprotsessid

Pidurdusprotsessid viitavad mehhanismidele ja toimingutele, mille eesmärk on vähendada või peatada liikumine. Neid käsitletakse peamiselt transpordivahendites, kus pidurdus tagab ohutuse ning kontrolli kiiruse ja trajektoori üle. Pidurdusprotsessid hõlmavad nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi komponente ning neid juhitakse erinevate juhtimis- ja regulatsioonisüsteemide abil.

Peamised pidurdusviisid on hõõrdepidurdus ja regenereeriv pidurdus; paljudes sõidukites rakendatakse nende kombinatsiooni, mida nimetatakse blended braking. Hõõrdepidurdus muundab kineetilise energia soojuseks, regenereeriv pidurdus aga muundab osa energiast elektrienergiaks ja suunab selle akudesse.

Olulised näitajad on pidurdusjõud, pidurduskiirendus, peatumistee ja pidurite termiline vastupidavus. Teepind ja ilmastikutingimused mõjutavad pidurdusvõimet; märg või libe tee suurendab pidurdusteekonda ning võib põhjustada pidurite ülekuumenemist. ABS ja teised turvasüsteemid aitavad vältida velgede blokeerumist ning säilitada juhitavust.

Pidurdusprotsesside toimimise tagab regulaarne hooldus: pidurikettad ja pidurklotsid, hüdrauliline pidurisüsteem ning juhtsüsteemid ja andurid. Hooldus hõlmab süsteemi kontrolli, leke kõrvaldamist, kulunud komponentide asendamist ning vajadusel pidurite ülekuumenemise ennetust.