Perekonnaseadusel

Perekonnaseadus (Perekonnaseadus) on Eesti tsiviilõiguses keskne perekonnaõigust reguleeriv seadus, mis sätestab perekonna liikmete õigused, kohustused ja staatuse alused ning reguleerib perekonnas toimuvaid õiguslikke suhteid.

See reguleerib abielu loomist ja lõpetamist ning vanemate kohustusi ja õigusi lapse suhtes, sealhulgas hooldusõigust, vanemlikku vastutust ja juurdepääsu õigusi. Lisaks hõlmab see adoptsiooni, eestkostetust ning muud vanemliku hoolduse vormid ja protseduurid.

Perekonnaseadus rakendab lapse parimate huvide põhimõtet kui juhipõhimõtet ning sätestab, kuidas perekonnas tekkivaid erimeelsusi lahendatakse kohtu- või haldusmenetluses. See määrab ka vanemliku hoolduse ja erimeelsuste lahendamise raamistiku ning nende täitmise korralduse.

Seadus käsitleb ka rahalisi küsimusi, nagu elatis- ja hoolduskohustused, ning annab raamistiku välisriikide kohtulahenduste tunnustamisele ja täitmisele ning rahvusvahelise koostööle perekonnaasjades. See on osa Euroopa Liidu õiguse integreerimise kontekstist ning peab vastama ühise Euroopa pereõiguse standarditele.

Ajalugu: Perekonnaseadus on Eestis toimunud oluliste reformide osa pärast iseseisvuse taasmääramist. Seaduse ning selle sätted on ajas muudetud ja täiendatud vastavalt ühiskonna muutustele ning Euroopa Liidu õigusaktidele, et tagada lapse parimad huvid ning võrdsed õigused kõigi perekonnatüüpide puhul.