Pealtväetamine

Pealtväetamine on taimekasvatuses kasutatav väetamismeetod, mille käigus jaotatakse väetis mullapinnale taime lähedusse pärast istutamist või kasvuperioodil. Väetis võib olla granulaat- või vedelvormis ning seda rakendatakse ühtlaselt mullapinnale või ridade vahel. Meetodi eesmärk on tagada toitainete kiire kättesaadavus taimele, parandada kasvu ja saagikust ning vähendada juurte kahjustuste ohtu, mis võib kaasneda sügavale mullale väetamisele.

Kasutusviisid ja vormid: pealtväetust kasutatakse tavaliselt lämmastikväetistega, kuid vajadusel lisatakse fosforit ja kaaliumi ning mikroelemente. Väetist võib laotada kogu põllule või ribide kaupa ridade lähedusse. Mõnikord kombineeritakse pealtväetamine kastmisega (fertigeerimine), et vähendada kadusid ja parandada imendumist.

Eelised ja piirangud: eelised hõlmavad kiiret reageerimist ja paindlikkust ning seda, et väetis on jõukohane hilisemaks kohandamiseks kasvufaasis. Piirangud hõlmavad võimalikke kadusid leostumise või volatiliseerumise tõttu, eriti uurea puhul, ning sõltuvust ilmastikutingimustest. Seetõttu tuleb annused ja ajastus määrata mullaproovide ning kultuuri vajaduste põhjal.

Praktilised soovitused: enne pealtväetamist on soovitatav teha mullaproov ja hinnata toitainevajadust; järgida pakendi juhiseid ja kohalikke nõudeid; äärmuslikel kuiva- või vihmase perioodi ajal tuleb hoolikalt planeerida ajastus ning võimaluse korral kasutada vormi, mis vähendab kadusid.