Passiiviga

Passiiviga ehk passiivne kääne on eesti keele lausete kõneviis, kus toimingu saaja või mõju on esile toodud, aga tegija ehk doer jääb sageli mainimata. Passiiviga laused keskenduvad tegevusele või tulemusele ning ei rõhuta, kes tegi. See moodustab tavalise valiku kirjanduses, teabetelehtedes ja juhistes, kus on eelistatud objekti või protsessi kirjeldamine.

Vormid ja näited. Eesti keeles passiiv tavaliselt moodustub lausest tingitud lõpuga: -atakse, -etakse, -itakse jne. Näiteks: raamatut loetakse (the book is read), töö tehakse (the work is done), see kirjutatakse (this is being written). Möödas ajas kasutatakse vastavaid vorme: raamat loeti, töö tehti, see kirjutati. Kui soovitakse näidata tegijat, võib kasutada väljendit „poolt“ koos relevante genitiiviga: See artikkel kirjutati professori poolt. Selline konstruktsioon rõhutab tegijat puhtalt passiivse lause kõrval.

Kasutus. Passiiv on tihti levinud ametlikes ja teaduslikes tekstides, kus soovitakse peamiselt tegu või tulemust kirjeldada ning tegija kasutamisest ei pea või ei taha rääkida. See võimaldab üldistada, teha üldtulemust ja hoida lause neutraalse ning objektiivse tooniga. Passiivvõimalused võivad aidata lahus hoida subjekti rolli või vältida ebamugavat isikustamist. Lõpuks kasutatakse passiivsüsteemi ka juhistes ja retseptsioonides, kus samm-sammult teostatavate toimingute rõhk on oluline.