Põhihingamise

Põhihingamise, või põhihingamine, on inimese ja paljude loomade elujõuline protsess, mille käigus keha saadab veres olevat süsinikdioksiidi (CO₂) väljapoole ja võtab vastu uut hapnikku (O₂). See toimub peamiselt hingamiselülide kaudu, mis on peamiselt keha külge seotud lihaste ja sidekoe struktuurid. Põhihingamise peamine eesmärk on tagada keha soludele vajalik hapnik ja kõrvaldada toksilised jäätmed, nagu CO₂.

Hingamiselülid koosnevad peamiselt hingamiselundite, nagu kõri, bronhhid ja bronhiolid, ning hingamiskestast. Kõri on hingamisteede ava, mis suunab õhu bronhhidele, mis jagunevad väiksemaks ja väiksemaks bronhioliks, lõpetades lõpuks alveolidega, kus gasivahetus toimub. Alveolid on väiksed pungad, kus hapnik läbib hingamiskesta ja jõuab veres olevasse vereringesse, samal ajal kui CO₂ verest alveolidesse diffundeerub ja väljuvad keha välja hingamisel.

Põhihingamise reguleerimine toimub peamiselt hingamiskeskuste kaudu, mis asuvad ajutüves ja seljaaju madalamates osades. Nende keskuste tegevus sõltub veres olevate gaaside kontsentratsioonist, pH-tasemest ja teistest füsoloogilistest parameetritest. Normaalne hingamine toimub automaatselt, kuid see võib muutusel vastata keha vajadustele, näiteks liikumisel või stresse olukorras.

Põhihingamise häired võivad põhjustada mitmeid haigusi, nagu astma, COPD (kroniline obstruktiivne hingamissõbramine) või hingamisteede infektsioonid. Regulaarne hingamisteede hooldamine ja elustiil, mis toetab hingamistegurite tervist, on oluline nende probleemide ennetamiseks.