Päikesepursked

Päikesepursked, tuntud ka kui päikeseflašid, on äkilised ja intensiivsed energia väljapursked Päikese atmosfäärist. Need tekivad, kui Päikese magnetvälja jooned äkki rekonfigureeruvad, vabastades tohutul hulgal energiat valguse ja osakeste kujul. Päikesepursked klassifitseeritakse nende röntgenikiirguse järgi klassidesse A, B, C, M ja X, kus X-klass on kõige võimsam.

Päikesepurked võivad mõjutada Maad ja kosmosetehnoloogiat. Kõige sagedamini mõjutavad need raadioedastust, põhjustades lühiajalisi katkestusi eriti kõrgsagedusraadio puhul. Tugevamad päikesepursked võivad tekitada geomagnetilisi torme, mis omakorda võivad häirida satelliitide tööd, põhjustada elektrisüsteemides voolukatkestusi ja suurendada kosmoselendude riski astronautidele. Samuti võivad need võimendada virmaliste nähtavust laiemal alal.

Päikesepurked on osa Päikese aktiivsusest, mis järgib umbes 11-aastast tsüklit. Aktiivsuse maksimumis esineb rohkem päikesepurke ja muid aktiivseid nähtusi, nagu päikeseloited. Teadlased jälgivad pidevalt Päikese aktiivsust, et prognoosida ja leevendada võimalikke mõjusid Maale. Erinevad teleskoobid ja satelliidid on suunatud Päikese uurimisele, et paremini mõista nende pursete tekkemehhanisme ja mõjusid.