Omadussõnalisendi

Omadussõnalisendi on mitte-pärit lause tüüp, mis põhineb tegusõna vormil ja funktsioneerib nimisõna omadusena. See lause moodustub tegusõna põhivormist ja kirjeldab nimisõna, andes infot selle toimingu või oleku kohta. Näiteks fraasid töötav inimene ja kirjutatud raamat on omadussõnalisendi näited, sest need kirjeldavad vastava nime.

Vormid ja moodustamine: Omadussõnalisendi allikaks on tegusõna vormid, mis käituvad kui omadussõnad. Kõige tavalisemad vormid on:

- present active participle; näide töötav inimene (inimene, kes töötab) või kasvav taim (taim, mis kasvab).

- past passive participle; näide kirjutatud raamat (raamat, mis on kirjutatud) või laenatud raamat (raamat, mida on laenatud).

Need vormid võivad seada nimisõna käändesse vastavalt kontekstile, näiteks töörtava inimese, kirjutatud raamatu jne.

Kasutus: Omadussõnalisendi võimaldab moodsalt ja lühidalt väljendada omistatavat või staatilist omadust ilma täisrelatiivlauset kasutamata. Ta asendab mõnikord relatiivlauset, mis algab sõnadega kes, mis või kelle, ning annab teksti sujuva ja tihti formaalse tooni. Üksiknäide: Töötav inimene tuli ruumi; laenatud raamat on laua peal; kasvav taim vajab vett. Sõltuvalt nimisõna käändest peab omadussõnalisend aja ja käänu järgi kokku sobima.

Seosed ja piirid: Omadussõnalisendi on Estonian grammaris oluline mitte-pärit lause tüüp, mis täiendab nimisõna ning võib olla tihti ka lühem alternatiiv relatiivlausele. Keeleõppes ja kirjanduses kasutatakse neid sageli, et saavutada konkreetne stiil ja selgus.