Oksüdeerumisreaktsioone

Oksüdeerumisreaktsioonid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, milles osaleb elektronide ülekandumine kahe või enama molekuli, aatomi või iooni vahel. Üks osaleja kaotab elektrone (oksüdeerub) ja teine osaleja võtab elektrone vastu (reduktseerub). Need kaks protsessi toimuvad alati koos; üks ei saa toimuda ilma teiseta.

Oksüdeerumine tähendab aine elektronide arvu vähenemist või hapnikuga liitumist. Reduktsioon tähendab aine elektronide arvu suurenemist või hapnikust vabanemist. Oksüdeerumisastme mõiste on oluline redoksreaktsioonide mõistmiseks. Oksüdeerumisaste näitab teoreetilist laengut, mille aatomile omistame, eeldades, et kõik sidemed on puhtalt ioonilised. Reaktsiooni käigus muutub reagentide oksüdeerumisaste.

Näiteks, kui raud (Fe) reageerib hapnikuga (O2), moodustades raudoksiidi (Fe2O3), oksüdeerub raud, sest selle oksüdeerumisaste tõuseb nullilt positiivseks. Hapnik seevastu redutseerub, kuna selle oksüdeerumisaste langeb nullilt negatiivseks.

Oksüdeerumisreaktsioonid on looduses ja tehnoloogias väga laialt levinud. Hingamine, fotosüntees, metallide korrosioon, patareide töö ja enamik põlemisprotsesse on kõik näited redoksreaktsioonidest. Nende mõistmine on fundamentaalne keemia ja paljude muude teadusharude jaoks.