Närvisünapsites

Närvisünapsites on spetsiifiline koht, kus närvirakk ehk neuron edastab signaali teisele närvirakule, lihasrakule või näärmerakule. See on signaaliedastuse põhiühik närvisüsteemis. Sünaps koosneb tavaliselt kolmest osast: presünaptilisest membraanist, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest membraanist.

Presünaptiline membraan on osa närviraku aksoni lõpust, mis eritab keemilisi virgatsaineid ehk neurotransmittereid. Need virgatsained vabanevad sünaptilisse pilusse, mis on väike ruum presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel. Postünaptiline membraan on osa järgneva raku pinnast, mis sisaldab retseptoreid, mille külge virgatsained seonduvad.

Kui virgatsained seonduvad postsünaptilise membraani retseptoritega, põhjustab see postsünaptilises rakus muutuse, kas erutuse või inhibeerimise. Erutus tähendab, et postsünaptiline rakk muutub tõenäolisemaks uue signaali edastamiseks, samas kui inhibeerimine muudab selle vähem tõenäoliseks.

Sünapseid on kahte peamist tüüpi: keemilised ja elektrilised. Keemilised sünapsid on palju levinumad ja kasutavad virgatsaineid. Elektrilised sünapsid on haruldasemad ja võimaldavad otsest elektrilist ühendust rakkude vahel, mis võimaldab kiiremat signaaliedastust. Närvisünapsite toimimine on keeruline ja täpne protsess, mis on elutähtis kõigi närvisüsteemi funktsioonide jaoks, sealhulgas mõtlemine, liikumine ja aistingud.