Närvisüsteemi

Närvisüsteem on keha keeruline juhtimissüsteem, mis võtab vastu sensoorseid signaale, töötleb infot ning kontrollib liikumist ja kehas toimivaid protsesse. See koordineerib nii teadvuslikke kui ka alahile viivate funktsioonidevahelisi seoseid, tagades adaptatsiooni keskkonnamuutustele.

Peamised osad on keskne närvisüsteem (KNS) ja perifeerne närvisüsteem (PNS). KNS koosneb ajust ja seljaajust; PNS hõlmab kõikide KNSiga ühenduses olevate närvide ning neuronite moodustisi väljaspool aju ja seljaaju. PNS jaguneb sensoorsete (afferentsete) ja motoorsete (eferentsete) teed ning autonoomse närvisüsteemi, mis reguleerib alatalitusi, nagu süda, hingamine ja seedeelundkond. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, mis vastutavad kehastoimete kiire ja rahulikuma reaktsiooni eest.

Aju koosneb suurajust, väikeajust ja ajutüvest. Suuraju tegeleb tajumise, mõtlemise ja planeerimisega; väikeaju koordineerib liikumist ja tasakaalu; ajutüvi juhib elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine, südame tegevus ja vererõhk. Seljaaju vahendab signaale ajju ja kehapoole vahel ning sisaldab ka peamisi reflekse.

Närvisüsteem koosneb neuronoist ja nende sünapsete kaudu toimuvatest signaalidest. Informatsioon liigub närvide kaudu ning võimaldab tajuda maailma, planeerida liikumist, omada mälestusi ja reguleerida emotsioone. Neuronalne plastilisus võimaldab õppida ja taastuda.

Haigused ja vigastused võivad häirida seda keerulist süsteemi ning nõuavad sageli meditsiinilist tähelepanu. Tervislik eluviis, regulaarsed harjutused ja intellektuaalne aktiivsus võivad säilitada närvisüsteemi funktsiooni ja paindlikkust.