Määrsõnade

Määrsõnad on sõnaliik, mis täidab lauses adverbiaalseid funktsioone. Need annavad lausele täpsema asjaolu ja võivad kirjeldada tegutsemise aega, kohta, viisi, määra või sagedust. Määrsõnad võivad täiendada tegusõnu, omadussõnu, teisi määrsõnu või terveid lauseid. Nad vastavad küsimustele kuidas? millal? kus? kui palju? ning nende abil saab lausele anda täpsema tähenduse.

Määrsõnad jaotuvad peamiselt ajaga seotud, koha, viisi ja määra ning sageduse alusel. Aja määrsõnad vastavad küsimusele millal ja näited on näiteks praegu, kohe, hiljem, varsti. Koha näited on siin, seal, väljas. Viisi määrsõnad kirjeldavad tegutsemise viisi: kiiresti, vaikselt, hoolikalt. Määra ehk tõmmet või tugevust näitavad sõnad nagu väga, eriti, peaaegu. Sageduse määrsõnad viitavad kui tihti toimub midagi: tihti, sageli, harva, kunagi. Negatiivne määrsõna nagu mitte lisatakse lausele negatsiooni.

Moodustamine ja vormimine: enamik määrsõnu on muutumatud ehk jäävad lause sees samas vormis; need ei käänetu ega muuda vormi sõnadega, mida nad puudutab. Mõned määrsõnad moodustuvad adjektiivist sufside lisamisel, näiteks kiirusest kiirelt. Lisaks on eraldi sõnad, mis on adverbi tähendusega ja ei pruugi olla tuletatud teistest sõnadest.

Määrsõnade roll keeles on oluline: need täpsustavad tegevusi ja omadusi ning aitavad väljendada lause teiste osade suhteid ja niite.