Mälukaardid

Mälukaardid on väikesed flash-mälu põhised välised salvestusseadmed, mida kasutatakse andmete salvestamiseks erinevates seadmetes. Neid leiab peamiselt fotode ja videote salvestamiseks, kuid neid kasutatakse ka nutitelefonides, tahvelarvutites ja muudes kaasaskantavates seadmetes, kus on vaja eemaldatavat või teisaldatavat salvestusruumi.

Peamised vormid on SD- ja microSD-kaardid. SD-kaardid jagunevad standardi SD laiendustega, sealhulgas SDHC (4–32 GB) ja SDXC (32 GB kuni 2 TB). Ülimal tasemel on SDUC, mis teoreetiliselt võimaldab kuni 128 TB suuruseid kaarte. MicroSD on SD-kaardi väiksem versioon ja väga levinud mobiilseadmetes; mikroSDHC ja mikroSDXC katavad sarnaselt vahemiku 4–32 GB ning 32 GB kuni mitme terabaiti. Vanemad vormid nagu CompactFlash on tänapäeval vähem levinud, samal ajal kui professionaalse rakenduse jaoks on olemas CFexpress.

Kiirus ja klassid moodustavad olulise osa mälukaardi valikust. SD-kaartide kiiruseklassid hõlmavad Class 2–10 ning kiirust tõstetakse UHS-I, UHS-II ja UHS-III standarditega. Lisaks kasutatakse Video Speed Class (V6, V10, V30, V60, V90) ning need annavad teavet piisava kirjutamis- ja lugemiskiiruse kohta videokaamerates ja muudes nõudlikes rakendustes.

Failisüsteemid ja ühilduvus: SDXC ja SDUC kasutavad sageli exFAT-failisüsteemi, samas kui vanemad kaardid võivad kasutada FAT32. Mõnel seadmestikul võib exFAT-toetust olla piiratud, mistõttu kaartide vormindamisel tuleb järgida konkreetse seadme juhiseid.

Kasutus ja hooldus: mälukaardid võivad olla vastupidavad, kuid andmete turvaliseks hoidmiseks tuleb neid korralikult eemale võtta ja vormindada vastavalt seadmele, teha varukoopiad ning vältida liigset kuumenemist või mehhaanilist kahjustamist. Kaartide kiirus ja mahud määravad, kui suured ja kui kiiresti andmeid saab salvestada või lugeda.

---