Monofülogeneetsed

Monofülogeneetsed rühmad ehk monofylogeneetsed rühmad on evolutsioonilised rühmad, mis sisaldavad ühist esivanemat ja kõiki selle esivanemast pärinevaid järeltulijaid. Selline grupp moodustab kladi, ehk klassifikatsiooniline üksus, mis peegeldab ühise päriliku lõimimise joont. Mõiste tuleneb kreeka keelest: monos tähendab ühte ja phylon põlvkonda või sugulust.

Kriteeriumid ja tõendid monofülogeneetiliste rühmade tuvastamisel põhinevad peamiselt ühiste sünnapomorfiate ehk ühiste omandatud tunnuste olemasolul, mis tulenevad ühise lähteisese sõlme mutatsioonidest. Täiendavat infot annavad molekulaarsed andmed (nt DNA ja RNA järjestused) ning morfoloogilised omadused. Cladistlik lähenemine kasutab neid tõendeid, et koostada kladeid ning kliadogramme, mis peegeldavad tõelist evolutsioonilist suhtelist.

Monofülogeneesia on filogeneetilises klassifikatsioonis peamine eesmärk: rühmad peaksid olema loodud nii, et nad hõlmaksid kogu ühe lähteisese järglaste rühma. See erineb parafülogeneesiast, kus grupp sisaldab esivanemat, kuid mitte kõiki selle järeltulijaid (nt traditsioonilised Reptilia-rühmad teatud klassifikatsioonides), ning polüfülogeneesiast, kus grupp ühendab mitmest, omavahel mitteseotud päritoluga järeltulijaid.

Kasutuspraktikas on monofülogeneesia suur roll kaasaegses süsteemaatikas ja klassifikatsioonis, aidates luua looduslikke, evolutsiooniliselt terviklikke rühmi. Näiteks linnud (Aves) ja imetajad (Mammalia) käsitletakse kui monofülogeneetsed rühmad, kuna nad jaotuvad ühise esivanema alla ning kõik selle järglased kuuluvad rühma.