Modulatsioonimoodused

Modulatsioonimoodused viitavad erinevatele viisidele, kuidas informatsiooni saab üle kanda kandja signaali abil. Põhiliselt jagunevad need kaheks suureks kategooriaks: analoogmodulatsioon ja digitaalmodulatsioon. Analoogmodulatsiooni puhul muudetakse kandja signaali pidevalt, et peegeldada edastatava analooginformatsiooni muutusi. Levinumad analoogmodulatsioonitehnikad on amplituudmodulatsioon (AM), kus kandja amplituud varieerub, ja sagedusmodulatsioon (FM), kus kandja sagedus muutub. Faasimodulatsioon (PM) on samuti analoogmeetod, kus kandja faasi muudetakse.

Digitaalmodulatsiooni puhul muudetakse kandja signaali diskreetsete sammudega, et esindada digitaalset informatsiooni, mis koosneb nullidest ja ühtedest. Siin kasutatakse erinevaid tehnikaid, näiteks amplituudiskreetmodulatsioon (ASK), kus kandja amplituud võtab kindlaksmääratud väärtusi. Sagedusdiskreetmodulatsioon (FSK) muudab kandja sagedust erinevate väärtuste vahel. Faasiskreetmodulatsioon (PSK) muudab kandja faasi. Kombineeritult kasutatakse ka tehnikaid nagu kvadratuuramplituudmodulatsioon (QAM), mis muudab nii amplituudi kui ka faasi, võimaldades suuremat andmeedastuskiirust. Igal modulatsioonimoodusel on oma eelised ja puudused seoses mürakindluse, ribalaiuse nõudluse ja keerukusega.