Mittevaskulaarsete

Mittevaskulaarsete taimede grupp hõlmab taimi, kellel puudub vaskulaarne kude ehk xylem ja floem. Nende transport vee ning toitainete liikumiseks toimub peamiselt difusiooni teel ning mõnikord rhizoidide kaudu. See tõttu on mittevaskulaarsete taimede elukoht tavaliselt niiske ja varjuline, ning nad on sageli väikesed ja madala kasvuga.

Selle rühma peamised filumid on Bryophyta (sammalde rühm), Marchantiophyta (maksad) ja Anthocerotophyta (hornwortid). Mittevaskulaarsete taimede elutsükkel on gametofüütide domiinantne ning sporofüüt on sageli sõltuv gametofüüdist. Viljastamine nõuab vett: spermide liikumine antheridiast archegoniumi võimaldab spooride moodustamist. Sporaatsüsteem valmib sporangiumides, mis kannavad ja levitavad sporeid.

Morfoloogiliselt puuduvad neil tõelised juured, varred ja lehed ning nende asemel esinevad rhizoids (juurtele sarnased fikseerivad moodustised) ja erineva kuju ning erivõimalustega taimeseened. Mõned vormid on lamellid või rosettjad ning võivad esineda nii laminaatsete kui väikeste lehtedeta kasvudena.

Levik ja ökosüsteemiline roll on laialdased: mittevaskulaarseid taimesid leidub peaaegu kõikjal, kuid eriti niisketes ja varjutatud kohtades, näiteks metsades, maatundidel ja soodes. Nad mängivad olulist roll mullakihi füüsilises struktuuris, niiskuse säilitamises ja varjupaiga pakkumises väiksematele organismidele. Teaduslikult pakuvad nad olulist teavet taimede varajase evolutsiooni ja ökoloogiliste nišide mõistmiseks.

Kaitse ja ajakohane teadmine: mittevaskulaarsete taimede mitmekesisus on ohustatud elupaikade ja prügi ning kliimamuutuste tõttu; paljude liikide säilitamine nõuab hapnikukeskkonna säilitamist ja niiskete kohtade kaitset.