Mikroemulsioone

Mikroemulsioone on kolmekomponentne süsteem, mis koosneb veest, õlist ja pindaktiivsest ainest, mis moodustavad optiliselt läbipaistvaid ja termodünaamiliselt stabiilseid vedelikke. Need erinevad tavalistest emulsioonidest oma väiksema tilgakese suuruse poolest, mis jääb alla 200 nanomeetri, ning sellest tulenevalt ka nende läbipaistvuse ja stabiilsuse poolest. Mikroemulsioone saab moodustada ka ilma koemulgaatorita, mis on vajalik tavaliste emulsioonide stabiliseerimiseks.

Süsteemi moodustavad komponendid segunevad spontaanselt, moodustades madala pinnaenergia tõttu stabiilse struktuuri. Pindaktiivne aine asetseb vee ja õli piirpinnale, vähendades nende vahelist liidest pinget. See võimaldab õlil ja veel seguneda ühtlaseks faasiks. Mikroemulsioonide struktuur võib olla erinev: nad võivad olla õli-vees (O/W) tüüpi, kus õlitilgad on dispergeeritud veefaasis, või vee-õlis (W/O) tüüpi, kus veetilk on dispergeeritud õlifaasis.

Mikroemulsioonidel on laialdane kasutusala erinevates tööstusharudes. Farmaatsiatööstuses kasutatakse neid ravimite kohaletoimetamissüsteemides, et parandada ravimite lahustuvust ja biosaadavust. Kosmeetikas on nad koostisosaks kreemidele ja losjoonidele, pakkudes nahale niisutust ja paremat imendumist. Samuti leidub neid puhastusvahendites, toiduainetööstuses ja ka keemilistes protsessides, näiteks katalüüsina. Nende stabiilsus ja võime kanda lahustumatuid aineid muudavad nad väärtuslikeks mitmesugustes rakendustes.