Menetlusnormide

Menetlusnormide ehk menetluse korraldust reguleerivate normide kogum on Eesti õiguses normide rühm, mis määrab, kuidas erinevad õigussüsteemi menetlused toimuvad. Need normid puudutavad kohtumenetlust, haldusmenetlust ja kriminaalmenetlust ning sätestavad, kuidas menetlus algatatakse, millised on pädevad organid, milliseid toiminguid tuleb teha ja milliseid tähtpäevi järgida, kuidas tõendid esitatakse ja hinnatakse ning kuidas otsused jõustuvad ja milliseid apellatsioonimehhanisme on kättesaadavad.

Menetlusnormid ei määratle sisuliselt, millised õigused ja kohustused kehtivad (need on subjekteeritud sisu normide all), vaid kirjeldavad, kuidas nende õiguste ja kohustuste realiseerimine menetluses toimub. Nende eesmärk on tagada õigluse, menetluse tõhususe ja õigusriigi printsiipide praktikas rakendamine, tagada osalejate võrdne kohtlemine, võimalus esitada vastuseid ja tõendeid ning vähendada viivitusi ja ebaõiglaseid tulemusi.

Need normid on peamiselt leitavad tsiviilkohtumenetluse seadusest, haldusmenetluse seadusest ja kriminaalmenetluse seadusest ning nende erialastest seadustest ning põhiseadusest tulenevatest põhimõtetest. Neid tõlgendavad ja kohaldavad kohtud ning haldusasutused, kus kohtunikud, administraatorid ja teised ametnikud järgivad neid reegleid. Rikkumisel võivad olla õiguslikud tagajärjed, sealhulgas kaebuste ja apellatsioonide teel tehtavad õiguskaitsevõimalused.