Magnituudide

Magnituudid on mõõdetavate suuruste suurus või ulatus, mida kasutatakse nähtuste kirjeldamiseks ja võrreldamiseks. Sõltuvalt kontekstist võivad magnituudid olla skalaarseid suuruseid või vektori magnituudid, millel on nii suurus kui suund.

Matemaatikas tähistab magnituud sageli suuruse väärtust. Skalaarne magnituud on lihtsalt suuruse arvväärtus, vektor magnituud aga vektori pikkus ehk norm. Kui vektor on v = (x, y, z), siis magnituud on |v| = sqrt(x^2 + y^2 + z^2).

Füüsikas ja tehnilises kontekstis kirjeldatakse suurusi koos ühikutega. Magnituudid võivad olla skaalarsed suurused või vektor magnituudid; mõõtmised peavad kaasnema täpsuse ja ebatäpsustega. Dimensioonide kontroll ja SI-ühikud tagavad suuruste ühilduvuse.

Astronoomias mängib magnituud olulist rolli. Nähtav magnituud (apparent magnitude) kirjeldab taevakeha helendust vaatleja jaoks ning skaala on logaritmiline: mida väiksem arv, seda heledam on objekt. Absoluutne magnituud kirjeldab helendust kui objekti oleks vaadeldud standardvahemaa (tavaliselt 10 parseki).

Magnituudide mõistmine võimaldab kiiret ja võrreldavat kirjeldust ning hõlmab nii ordinaalseid hinnanguid suurusjärgu kui ka kvantitatiivseid suuruste kirjeldusi teaduses ja õppes.