Maastikumeetrika

Maastikumeetrika on maastiku struktuuri ja koostise kvantitatiivne kirjeldus, mida kasutatakse ökoloogias ja geograafias. See hõlmab maastikukaartidel eristatavate alade ehk patchide suuruste, arvu ja nende omavahelise paigutuse mõõtmist ning maastiku funktsioonide hindamist. Maastikumeetrika aitab paremini mõista muutusi maastikus ning on kasulik planeerimisel, looduskaitses ja keskkonnamõju hindamisel.

Üldtuntud metrikad hõlmavad näiteks patchide arvu ja tihedust, servade tihedust, keskmise patchi suuruse ning suurima patchi osa. Lisaks hinnatakse fragmentatsiooni ja mitmekesisust, maastiku kujundi indeksit ning jaotumise omadusi. Kasutatud indeksid võivad hõlmata erinevate maastikuklasside kontakti ja mitmekesisuse hindamist ning kujundi keerukuse mõõtmist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad habitatide kättesaadavuse ja ühenduvuse hindamist, linna- ja loodusmaastiku suhete mõistmist ning maastiku muutuste jälgimist. Maastikumeetrika on oluline tööriist looduskaitses, planeerimises ja väärtuslike ökosüsteemide säilitamisel.

Andmed ja tööriistad: tavaliselt vajatakse klassifitseeritud maastikukaarti. Levinud tööriistad metrikate arvutamiseks hõlmavad FRAGSTATS, QGISi lisandmooduleid (nt LecoS) ja R-i paketti landscapemetrics. Need vahendid võimaldavad erinevaid maastikumeetrika näitajaid kalkuleerida ning ajas muutusi võrrelda.