Mõjutegurite

Mõjutegur või mõjutegurid on nähtuse või protsessi tulemusi mõjutavad tegurid. Need võivad olla nii sisemised kui välised ning nende mõju võib suurendada või vähendada nähtuse esinemissagedust, sagedust, kvaliteeti või teostatavust. Mõjutegurid võivad olla kvantitatiivsed (nt vanus, sissetulek, vererõhk) või kvalitatiivsed (nt elustiil, haridus, kultuuriline taust) ning neid hinnatakse ja kontrollitakse uuringutes põhjuslike seoste eristamiseks korrelatsioonist.

Mõjutegurite tüüpide jaotuses on tavapärane eristada tervise- või riskifaktorite, keskkonna- või ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslike ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete mõjutegurite vahel. Mõjutegurid võivad olla ajutised või püsivad ning nende mõju võib olla otsene või kaudne. Mõistes laiemat mõistet mõjutegurid, kasutatakse sageli ka terminit riskifaktorid, kuid mõjutegurid hõlmavad laiemat spektrit nähtusi ja kontekste.

Mõjutegurite tuvastamine on oluline otsuste tegemisel, riskihindamisel ja poliitikakujundamisel. Uurimuses rakendatakse nii kvantitatiivseid meetodeid, nagu regressioon- ja multivariaatanalüüs, kui ka kvalitatiivseid meetodeid, näiteks juhtumiuuringud ja ekspertarvamused. Näiteks kõrge vererõhu mõjuteguriteks võivad olla geneetiline eelsoodumus, ülekaal, füüsilise aktiivsuse puudumine, soolane toitumine ning elukeskkond ja stress. Mõjutegurite mõistmine aitab selgitada nähtusi ning suunata ennetus- ja sekkumisstrateegiaid.