Mäluaadressisüsteemide

Mäluaadressisüsteem on arvuti arhitektuuri põhikomponent, mis vastutab arvuti protsessori (CPU) ja füüsilise arvutimälu, näiteks RAM-i, vahelise suhtluse haldamise eest. See süsteem võimaldab protsessoril saada või salvestada andmeid kindlatest mälukohtadest. Igal mälupunkti arvutis on ainulaadne number, mida nimetatakse aadressiks.

Mäluaadressisüsteemi peamine ülesanne on muuta loogilised aadressid, mida protsessor kasutab, füüsilisteks aadressideks, mis vastavad tegelikele mälukohtadele. Seda funktsiooni täidab mäluhaldusüksus (MMU), mis on tavaliselt osa protsessorist. Loogilised aadressid on virtuaalsed aadressid, mida protsessor töö ajal genereerib, samas kui füüsilised aadressid viitavad konkreetselt RAM-i sisemistele positsioonidele.

Virtuaalse mäluga operatsioonisüsteemides kasutab iga protsess oma aadressiruumi. Mäluaadressisüsteem koos MMU-ga kaartab need virtuaalsed aadressid füüsilistele aadressidele, võimaldades protsessidel kasutada rohkem mälu, kui tegelikult füüsiliselt saadaval on, kasutades selleks kõvaketast või SSD-d välismäluna. See aadressitöötlus tagab ka protsesside isoleerituse, et üks protsess ei saaks teise protsessi mälu kogemata üle kirjutada. Mäluaadressisüsteem on seega fundamentaalne arvutite töövõime ja turvalisuse jaoks.