Lähteaineid

Lähteaineid ehk allikmaterjale kasutatakse teadmiste kontrollimiseks, tõendite esitamiseks ja teksti koostamiseks. Need võivad olla erineva päritolu ja vormiga ning hõlmata nii dokumente kui ka andmeid, objekte ja suulist teavet. Lähteaineid klassifitseeritakse peamiselt esmaseks allikaks, teisest allikast või kolmanda taseme allikaks, olenevalt nende originaalsusest ja seotusest uuritava nähtusega.

Esmased allikad (esmased allikad) on originaaldokumendid või vahetu kogemus. Näideteks on arhiivdokumendid, uurimisandmed, eksperimendi tulemused, fotod, helisalvestised, video ja esemed, samuti esinduslikud tunnistused. Need annavad otsese või originaalse teabe uuritava nähtuse kohta.

Teisised allikad (teisised allikad) analüüsivad, tõlgendavad või sünteesivad esmaseid allikaid. Näideteks on teadusartiklid, ülevaateid, monograafiad ja tõlgendavad esseed, mis pakuvad konteksti ning hindavat vaadet esmasele materjalile.

Kolmanda taseme allikad (tertiary allikad) koguvad ja esindavad esmaseid ja teiseseid allikaid, näiteks entsüklopeediad, käsiraamatud ja bibliograafilised ülevaated. Need pakuvad üldist infot ja orienteeruvad lugemissoovituste suunas, kuid ei pruugi pakkuda uusimaid andmeid.

Lähteaineid hinnatakse nende usaldusväärsuse, asjakohasuse, autori ja väljaandja tausta, kuupäeva ning viidete põhjal. Oluline on kriitiline hinnang ning korrektne viitamine, mis tagab jälgitavuse ja austab autoriõigust.