Liitmõisteid

Liitmõisteid on Eesti keele linguistikus kasutatav mõiste, mis kirjeldab koordineeritud mõistete gruppi—kaks või rohkem elementi, mis on üksteisega ühendatud ning väljendavad lisamist või koos moodustamist lausetes. Liitmõisteid tekib siis, kui kaks või enam mõistet moodustavad ühe loetellu kuuluvuse ühiku, tavaliselt sidekonna ja abil.

Liitmõisteid võivad moodustada erinevat tüüpi mõisted: nimed või nimipõhised fraasid, numbrilised mõisted, omadussõnad ning teised modifikaatorid, kui need toimivad koos koordineeritud üksusena lauses. Koordineerimise korral ühendatakse osad sõnaühenditega, mida peetakse lause üheks osaks; esimesel elemendil on sageli lause struktuuriline roll, ja muud liikmed lõpevad kokkusõlitud või järgnevad sõltuvused.

Funktsioon: liitmõisteid kasutatakse nimekirja esitamises või kogumi loetelus. Need väljendavad lisamist või ühendust ning võivad esineda erinevates lause positsioonides, näiteks subjekti, objekti või muu mõistena.

Näited: "Koerad ja kassid jooksid aias." "Õpilased, õpetajad ja vanemad tulid üritusele." "Punane ja sinine ning roheline on eri toonid." Sellistes lausetes rõhutab ühenduskonjunktioon lisanduvat elementi.

Suhted ja stiil: koordineeritud mõisted üldiselt kuuluvad lause struktuuri koordineerimise alla; nende kasutamine mõjutab stiili ja rütmi ning võib varieeruda üsna igapäevasest formaalsemal keelile.

Etymology: liit- 'liitma' ja mõiste 'mõiste' moodustavad sõna, mis viitab ühendatavale mõistegrupile.

---