Lahustuma

Lahustuma on Eesti keeles verb, mis tähendab lahustumist – protsessi, mille käigus aine (lahustuv või soluut) lahustub lahustis ja moodustab homogeense lahuse. Kõige tavalisem näide on tahke aine lahustumine vedelikus, kuid lahustumine võib toimuda ka gaaside lahustumise või kahe vedeliku segunemise korral. Lahustumise tulemusena osakesed jaotuvad lahustis ühtlaselt ning lahust ei eristatakse visuaalselt.

Sõna on tuletatud nounist lahus (lahuse mõiste) ning lisatud on tegusõnalisel -tuma lõpp, mis märgib protsessi. Seonduvad mõisted hõlmavad lahustuvust (solubility), lahustuvust kirjeldavat omadust, lahustuv (lahustuv) iseloomu ning lahustumist kui protsessi. Keeleliselt on oluline eristada lahustuvat (võimalus lahustuda) ja lahustumist (protsessi toimumine).

Lahustumise kiirust ja lõpptulemust mõjutavad temperatuur, segamine, osakeste suurus ja lahusti–lahustuva suhted. Näiteks suhkru lahustub kuumas vees kiiremini kui jahedas vees. Mõned ained on teatud lahustes väga lahustuvad, teised aga raskesti lahustuvad. Enamikul juhtudel on lahustumine füüsikaline protsess, mis ei nõua keemilist muutust aines; keemilised reaktsioonid lahustumise ajal on erijuhtudel, kui tekib uus ühend.