Lahuspolümerisatsioonis

Lahuspolümerisatsioon on polümerisatsiooniprotsess, mis toimub lahustis. Monomeerid ja polümeer lahustuvad reaktsiooni käigus lahustis, mille tulemuseks on homogeenne süsteem. See meetod on eriti sobiv monomeeridele, mis on lahustis hästi lahustuvad ning mille polümerisatsioonireaktsioon pole väga ekso termiline.

Lahuspolümerisatsiooni käigus moodustub lahus, mis sisaldab polümeeri, lahustit ja reageerimata monomeeri. Polümeeri eraldamine lahustist toimub tavaliselt lahusti aurustamise teel, sadestamise abil sobiva antisolvendi lisamisega või membraanfiltratsiooni abil. See meetod võimaldab kontrollida reaktsiooni temperatuuri ja viskoossust, mis aitab vältida kohalike ülekuumenemiste teket ja parandab polümeeri kvaliteeti.

Lahuspolümerisatsiooni eelisteks on hea soojusjuhtivus, lihtne viskoossuse kontroll ja võimalus toota kõrge molekulmassiga polümeere. Lahustite kasutamine aga toob kaasa lisakulusid ja keskkonnaprobleeme, samuti on monomeeride ja polümeeride lahustuvuse piirangud. Levinud näited lahupolümerisatsioonist hõlmavad akrüülhappe, metakrüülhappe ja stüreeni polümerisatsiooni.