Laadimisprotsesside

Laadimisprotsesside mõiste viitab energiaga varustamisele salvestusseadmetesse, kõige sagedamini akudesse. Need protsessid on kriitilised mobiilsete ja sülearvutite ning elektriliste sõidukite jaoks ning nõuavad hoolikat juhtimist, et tagada ohutus, kõrge efektiivsus ja pikk kasutusiga. Laadimisel osalevad nii elektrivõrk kui ka laadija ja salvestusseade ning neid juhivad kontroll- ja turvasüsteemid, mis jälgivad pinget, voolu, temperatuuri ja ajastust.

Peamised laadimisfaasid on tavaliselt eellaadimine, CC-faas ja CV-faas, ning lõpetamine. Eellaadimine on madala voolutugevusega esialgne laadimine, mis valmistab akut ette suuremateks vooludeks ja vähendab algosade stressi. CC-faas (konstantne vool) kestab kuni aku nimipingini saavutamiseni. Seejärel järgneb CV-faas (konstantne pinge), kus pinge püsib kontrollitult ning vool väheneb. Laadimine lõpeb tavaliselt siis, kui vool langeb seadistatud piirini või pinge stabiliseerub; sageli kaasneb ka tasakaalustamine, et tagada kõigi rakkude tasakaalustatud laeng. Temperatuur ja turvasüsteemid nagu ülelaadimise, lühiste ja ülekuumenemise kaitse on kogu protsessi vältel kriitilised.

Laadimisprotsesside optimeerimine mõjutab energiatõhusust ja aku elutsüklit. Kiirlaadimine vähendab laadimisaega, kuid võib suurendada termilist stressi ning pikeneb aeg, mil aku säilitab oma tegeliku mahutavuse. Seetõttu kasutatakse erinevaid juhtimismeetodeid ning kuumuse hajutamist.

Rakendused hõlmavad elektrilisi sõidukeid, tarbeelektroonikat ja energiasalvestussüsteeme. Standardid, nagu IEC 61851 ja ISO 15118 EV-ladimisel, määravad turva- ja sideprotokollid laadijate ning sõidukite vahel. Erinevad jurisdiktsioonid kasutavad ka lainsed suuniseid ja ühendusteenuste standardeid.