Lähedusinfrapuna

Lähedusinfrapuna (NIR) viitab elektromagnetkiirguse spektri osale, mille lainepikkused jäävad umbes 700 nanomeetrile kuni 1 millimeetrile. See asub nähtava valguse punase piiri ja kauginfrapuna alguse vahel. Lähedusinfrapuna on oluline mitmetes teaduslikes ja tehnoloogilistes rakendustes, sealhulgas spektroskoopia, kaugseire ja meditsiinilised diagnostikad.

NIR-spektroskoopia kasutab molekulide vibratsioonirežiimide uurimiseks lähedusinfrapuna kiirgust. Molekulide sidemete vibratsioonid neelavad või peegeldavad NIR-valgust teatud lainepikkustel, luues ainulaadseid spektreid, mida saab kasutada materjalide tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks. See meetod on eriti kasulik orgaaniliste ainete, nagu toit, ravimid ja polümeerid, analüüsimiseks, kuna paljud orgaanilised molekulid sisaldavad C-H, N-H ja O-H sidemeid, mis annavad iseloomuliku NIR-absorptsiooni.

Kaugseires kasutatakse NIR-pildistamist taimekasvuse, maakasutuse ja vee seisundi jälgimiseks. Taimed peegeldavad NIR-valgust tugevalt tänu oma klorofülli sisaldusele ja rakustruktuurile, mis võimaldab eristada tervet taimestikku põllumajandus- ja looduskeskkondades.

Meditsiinis kasutatakse NIR-tehnoloogiaid vere hapnikusisalduse mõõtmiseks (pulsoksümeetria) ja kudede analüüsimiseks. See tungib piisavalt kudedesse, et anda kasulikku teavet ilma kahjuliku ioniseeriva kiirguseta. Lähedusinfrapuna rakendused laienevad pidevalt, hõlmates üha uusi valdkondi materjaliteadusest ja tööstuslikust kontrollist kuni turvalisuse ja keskkonnaseireni.