Kõhunäärmevähk

Kõhunäärmevähk, tuntud ka kui pankreasevähk, on haigus, kus kõhunäärme rakud hakkavad kontrollimatult kasvama ja moodustavad kasvaja. Kõhunääre on nääre, mis asub kõhu tagaosas, mao taga. See mängib olulist rolli seedimises ja keha veresuhkru reguleerimises.

Kõhunäärmevähi täpne põhjus on sageli teadmata, kuid teatud riskitegurid on tuvastatud. Nende hulka kuuluvad suitsetamine, krooniline pankreatiit (kõhunäärme põletik), diabeet, rasvumine ja teatud pärilikud geneetilised sündroomid. Vanus on samuti riskitegur, kuna enamik juhtumeid diagnoositakse üle 60-aastastel inimestel.

Sümptomid võivad olla varajases staadiumis ebamäärased ja sageli puuduvad. Kui sümptomid ilmnevad, võivad need hõlmata kõhu- või seljavalu, kollatõbe (naha ja silmade kollaseks muutumine), seletamatut kaalulangust, isutust, iiveldust, oksendamist ja väsimust. Mõnedel inimestel võib tekkida uus või halvenev diabeet.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, vereanalüüsi (sh verepilt ja maksafunktsiooni testid), pildiuuringuid nagu kompuutertomograafia (CT), magnetresonantsuuring (MRI) või ultraheli ning biopsiat, kus võetakse koeproov kasvaja uurimiseks.

Ravi sõltub vähi staadiumist, asukohast ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Kirurgiline eemaldamine on ainus potentsiaalselt tervendav ravi, kuid see ei ole alati võimalik. Muud ravimeetodid hõlmavad keemiaravi, kiiritusravi ja sihipärast ravi. Kahjuks on kõhunäärmevähk sageli raskesti ravitav ja prognoos võib olla halb, eriti kui see avastatakse hilises staadiumis.